KIRGEDE
KEELES
(Feldman-Gottehrer-Sillamaa)
On taas su sammud
mu väikse kambri uksel
sa ilmud nii
kui oleks kuulnud kutset
Päev päeva kannul
nõnda mööda lä’eb
su kõrval ammu
teisi ma ei näe
Meil iial meelest
ei läe valge kuu
ja kirgede keeles
me kohal laulis tuul
end andsid mulle siis
ja nüüd sest ööst on jäänud see nii
Need kaunid hetked
siis kui oleme koos
selgemaks saab
on see mõlema soov
“Jaa” sinu suult
loen iga päev
arm on nii kuum
ja nõnda see jääb
Meil iial meelest…
|