tekstid tekstid


LAULDES MAKSAN VÕLGU

On ka neid, kel laulu kuuldes kortsu tõmbub kulm.
Ta muusika rütmis juurdleb, kuidas laulja tasku voolab kuld.
Viisil on liigset pikkust, nii lauljast saab miljonär.
Ja ta loodab, et mu riivatut rikkust tasub kohtus kord kõrgem määr.

Kuid igaüks peab maksma võlgu
kui tal on maa peal elada au
Ja kui jätkub nootidel kõrgust,
siis tänuks tõuseb taeva mu laul.

Meil on üpris lihtne reegel, veetlevam kui hoiustekarp
Kui su töö on su hinge peegel, pole loobuda küll kuigi tark.
Rõõm vaid nendel on hinges, kelle vanker on õigel teel.
Nõuab vaikust su meel, pole kindel su hääl,
siis ei saa sust konferantsjeed.

On igaüks siin ilmas võlgu,
kui on maa peal tal elada au.
Ja ka siis, kui mind kutsub põrgu,
jõuab paradiisi mu laul.
...
Jõgi voolab järve, metsa toeks on ka üksik puu.
Nii igaüks meist, me värv ja me närv olgu elu vikerkaarele truu.
Mis üks muusik ilmas muudab, anda mis ta muusikas head.
Las ta mängib nii, mängib nagu suudab, teeb nagu tahab ja peab!

Ma tasun lauldes lihtsalt võlgu,
sest elu on nii ülendav au.
Ja kui mind ka kord kutsub põrgu,
jõuab paradiisi mu laul.

Ma lauldes maksan võlgu,
sest elu on nii ülendav au.
Ja kui mind ka kord kutsub põrgu,
jõuab paradiisi, paradiisi, paradiisi mu laul.


 

tekstid tekstid