Mälestus
(Gordon-Turner-Lampert-Sillamaa)

Mälestust mis saadab mind
taga nutma jääb mu hing
käib päike üle taevalae
valu viib ehk mööduv aeg

Kuigi juhtus ammu see
uskuda ei suuda veel
tunde mis kord olnud suur
jahutanud jäine tuul

Ma unes
sind leian
sind hoian
ja peidan
maailma silme eest
mälestus nii kuum on veel

Mälestus kui suveöö
mälestus kui tulelõõm
mälestus mis haiget teeb
siiski nõnda hea on see