15.05.1986
Edasi
Autor Kalle Müller

Mäng muusikaga.

...Ometi mängisid muusikapäevadel meelejäänud just iseendale. Ning veider: mida rohkem, seda tihedam oli side publikuga. Justament sai naudingu kätte, talle tagant täiusliku masinavärgina tagant sisse sõitnud Rock-Hotell ammugi.
Rock-Hotell saatis mullu rahva oma rock'n'rolli kavaga koju üsna kõrgentatud meeleolus.Näis,et raputa-keeruta muusika esitamisest sündinud ansambel on jõudnud tippu. Sedavõrd säravalt kunagist - ja miks ka mitte praegust? - menumuusikat esitada ei suuda hoopiski kõik. Nüüd, aasta möödudes tegi Ivo Linna oma kaaskonnaga selgeks, et midagi valminuks pidada on harilikult ennatlik. Nendel muusikapäevadel kuuldus ülivõrdeid sama palju kui kirumistki, kes aga garanteerib, et 9. 10. või 11. muusikapäevadel justnagu ideaalini jõudnud ansambel millegi uuega kuulajal tooli alt ei rebi.
Nii vahtiski muusikarahvas hüpnotiseeritult Ivo Linna punaseid susse ja kuulas oh kui puhast heli. Kuulas ja imestas, et kuidas küll Kappelile kõik klahvid korraga käe alla mahuvad ja miks ta klaveritoolil kareldes ometi ümber ei kuku ja miks rõdul äkki enam palav ja umbne ei ole ja kuidas ometi aplausi ajal üle kõrgele tõstetud käte enam lavale ei näe ja huvitav, kuidas veel Rannap peaks mängima ja kuidas Linnal hääl ära ei lähe ja kuidas üldse saab niimoodi...
Saab. Mõnuga mängides saab lavale suure naeratuse luua.....

Kiri pildi all: Hall pintsak on siin pildil õigetes värvides. Punast lipsu ja susse ja n korda erksamat rock'n'rolli kõla ei anna aga kuidagi edasi.